Olid ilusad ajad kui õitsesid majad ja õu oli jõnglasi täis.
Nii me seisime käsikäes karjamaa rajal ja pea õnnest ringi meil käis.
Juunikuuöö tähevöös andsid mulle nii õrnasti suud.
Õisi jäid täis õunapuud ja karjamaa kohale kuu.
Juba järgmisel hommikul vagunid laaditi täis vanu, lapsi ja noori.
Nii mind suvise kleidiga Siberi saadeti rongis, kus veetud on loomi.
Lõputu talv ootas ees neid kel kevad kees südames….

 

Kommenteeri