On jälle aeg selg sirgu lüüa 
ja heita endalt orjarüü, 
et loomishoos kõik loodu 
koos võiks sündida kui uuesti. 

On koit, kuninglik loit, 
valguse võit äratab maa. 
Prii on taevapiir, esimene kiir 
langemas me maale. 

Hõik – murrame kõik, 
et vabana saaks hingata taas. 
Näe – on murdund jää 
ulatagem käed, ühendagem väed. 

Nõul, ühisel nõul, 
ühisel jõul, me suudame kõik. 
Ees on ainus tee, vabaduse tee 
teist ei olla saagi. 

Võim, valguse võim 
priiuse hõim, läheme koos 
huulil rõõmuhüüd 
Näe, on kaljust käe kätte saanud hiid. 

Usk edasi viib, taevane kiir 
saatmas on meid 
Nii – on võiduni jäänud veel üks samm 
lühikene samm, samm. 

Maa, isade maa, on püha see maa, 
mis vabaks nüüd saab 
Laul, me võidulaul, kõlama see jääb 
peagi vaba Eestit sa näed!

 

Kommenteeri